Kooliks ettevalmistav kursus on perele toeks ning annab ka lapsele võimaluse ennast kooliks ette valmistada ja koolieluga kohaneda!
Kursusel planeerivad intensiivseid ja arendavaid tegevusi erialaspetsialistid koostöös. Tegevused lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse, kõne, keele, väljendus- ja suhtlemisoskuse, tajude, mälu, loogika ning mõtlemise arendamiseks, aitavad lastel õppida ja omandada õpitut mõtestatult. Luua ja leida ise lahendusi, olla aktiivne õppija.
Kõik õppeülesanded on hoolikalt valitud ja läbi töötatud, tagamaks lapse mitmekülgse arengu. Paneme suurt rõhku lapses õpijõudluse ja motivatsiooni kasvatamisele, et meie juures alustavast õppijast kujuneks tugev, julge ning tark õppija. Läheneme individuaalselt igale lapsele ning lähtume õppematerjalide koostamisel lapse tasemest. Kui mingi osaoskus vajab lisatähelepanu, siis märgatakse, sekkutakse ning toetatakse last kuni osaoskuse omandamiseni.
Õpioskused
Meie kooliks ettevalmistav kursus erineb teistest, kuna oleme pannud rõhku mitte ainult laste baasoskuste arendamisele (lugemis-, kirjutamis-, kuulamis-, arvutamis-, kõnelemis- ja vaatlusoskus), vaid seome õppeprotsessi ka tunnetuslikud õpioskused (tähelepanu, mälu, mõtlemine, keskendumine jms.), organisatsioonilised õpioskused (õppimise planeerimine, tegevuste järjestamine, olulise eristamine ebaolulisest jms) ja sotsiaalsed õpioskused (oskus teisi kuulata, kaaslasi ergutada, pidurdada jms).
Oluline ei ole selgeks saada ainult arvutamist, vaid tähtsam on luua eeldused ka edaspidisteks matemaatiliste oskuste kujunemiseks- arendada mälu, loogikat, tajusid. Ka keelelistes oskustes on tähtede pähe õppimisest ning mehaanilisest lugemisoskusest olulisem, tunda hästi häälikanalüüsi, orienteeruda tekstis, mõista loetut- lugeda mõttega!
Õppetegevused on jaotatud ja lõimitud lähtudes erinevatest õppeainetest ning õpioskustest järgnevalt:
Mälu, mõtlemine, loogika
Heade matemaatiliste oskuste kujunemisel on olulisel kohal mälu arendamine, hea mälu toetab meid arvulise info meelde jätmisel ning mõistetest arusaamisel ja omandamisel. Korrutamise, jagamise, liitmise, lahutamise ning teiste matemaatiliste tehete õppimisel on olulisel kohal õpilaste individuaalsed erinevused ülesannetes sisalduva informatsiooni mällu salvestamisel ja selle meenutamises ülesande lahendamise ajal (Dowker, 2005).
Arvutamisoskus sisaldab lisaks arvutamistehete sooritamisele võimet rakendada pikaajalisse mällu salvestatud aritmeetilisi teadmisi ja mõisteid, võimet järgida õpitud reegleid, mis on vajalikud antud tehete sooritamisel (Lucangeli, jt 2003; DeStefano, LeFevre, 2004; Dowker, 2009). Mälu, mõtlemist ja loogikat arendame läbi probleem- ja nuputamisülesannete, tutvustades ja otsides erinevaid lahendamisvariante.
Arendades laste mälu, loome neile võimaluse omandada matemaatikat rõõmuga, olla matemaatika õppimisel edukas!
Häälikanalüüs, kirjutamisoskus, lauseloome
Kasutame erinevaid õppemänge ning -meetodeid häälikanalüüsi omandamiseks. Häälikanalüüs on õpitav ja vajalik eeloskus kirjaliku kõne omandamisel. Kui laps tajub sõnasse kuuluvaid häälikuid õiges järjekorras, on ta valmis lugemiseks. Õpime häälikuid eristama, see on väga oluline toetamaks lapsel õige häälduse ja õigekirja kujunemist.
Kui tähed omandatud, häälikanalüüs selge, hakkame õppima sõnade ritta seadmist ning nende moodustamist lauseteks. Sidusteksti, -lausete kujundamise abimaterjalina kasutame saripilte ehk pildiseeriat. Saripildid aitavad edasi anda tegevuste dünaamikat ja luua tegevusele kindel ajaline- ning põhjus-tagajärg seos (sissejuhatus, sündmus, lahendus, tulemus). Saripiltidel kujutatud järgnevate tegevuste põhjal tekib kujutlus toimuva kohta ning oskus lugu edasi anda loogiliselt järjestatud ja sidusate lausete abil.
Suunates lapsi ise lugusid looma, areneb nii kujutlusvõime kui ka kirjutamisvilumus, lauseloome!
Lugemisoskus, tekstis orienteerumine, loetu mõistmine, jutustamisoskus
Kui tähed selged, hakkame harjutama lugemistehnikat, lugemise õigsust ning laduslugemist, lugemistempot.
Alustame lugemise harjutamist lapsele jõukohaste tekstidega, materjali keerukust kasvatame järk-järgult ja lähtudes iga lapse individuaalsusest. Alustame sõnade lugemisest, jätkame lausete ning siis tekstidega.
Läbi mänguliste harjutuste, jutustuste ning tegevuste harjutame ning treenime funktsionaalset lugemisoskust, loetu mõistmist ja tekstis orienteerumist.
Lugemis- ja loetu mõistmisoskus on inimeste üks olulisemaid oskusi ühiskonnas toimetulekuks!
Peenmotoorika, käelised tegevused
Peenmotoorika arendamine on kogu lugemis- ja kirjutamisoskuse kujunemise baasiks. Käelised tegevused arendavad last mitmekülgsemalt kui enamik valmis mänguasjad. Peenmotoorika tegevused soodustavad mõtlemise arengut (nt. esemete sorteerimine, nende paigutamine ja võrdlemine), meelte arengut (nt: kuulmine, nägemine, haistmine, kompimine), kõne ja lugemisoskuse arengut (peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti), aitavad kaasa ka tähelepanu ja keskendumisele (täpsust nõudvad tegevused- puistamine, piirjoone järgi joonistamine, joonte ühendamine jms).
Lapse loovuse arengut toetame erinevate käeliste- ja kunstitegevustega. Just käelised tegevused, kui aktiivse õppe meetod, toetavad lapse loovust, pakuvad rõõmu tegutsemisest, läbi mille suureneb soov katsetada ning leida ainulaadseid ja isikupäraseid lahendusi oma tegevuse teostamiseks.